Käisin täna Rimis, et osta 20 kg kott Pedigree koeratoitu. Järjekorras
seistes küsis mu taga seisev naine, kas mul on koer. Mida kuradit ta
ometi mötles, elevanti pean kodus?
No igaljuhul otsustasin oma igavasse ellu lisada vähe vürtsi. Ma ütlesin
naisele, et ei, mul ei ole koera, vaid olen otsustanud uuesti alustada
Pedigree-dieediga. Lisasin, et see ei pruugi olla hea mõte, sest ...
eelmine kord lõpetasin ma haiglas, kuid teisest küljest olin kaotanud 25
kilo selleks ajaks kui ma ärkasin intensiivravi osakonnas, kanüül
mõlemas käes ja voolik igas augus mis kehal leidub.
Ma ütlesin naisele, et dieet töötab nii, et topitakse taskud Pedigreed
täis ja iga kord, kui näljatunne üllatab visatakse paar tükikest suhu.
Pedigree on täielikult tasakaalustatud toit, nii et dieet töötab väga
hästi. (Selleks ajaks kuulaks kogu järjekord kõrvad kikkis)
Naine küsis õudusega, kas olin sattunud intensiivravi osakonda, kuna
sain koeratoidust mürgituse. Vastasin, et sugugi mitte: olin astunud
ettevaatamatusest sõiduteele nuusutades armsa kuldse retriiveri
tagumikku ja auto sõitis meist mõlemast üle.
Ees seisev mees naeris nii kõvasti, et ma olin täiesti kindel, et ta saab infarkti.
Kaupluse juhataja kutsuti kohale ja mul keelati edaspidi Rimisse minna.
Homme lähen Selverisse...
vot see oo juba nali...hea...:)))
Tegelikut jah kuida keegi deeti peab.
Et mitte naerukrampidesse surra,jätsin seekord lugemise pooleli,jätkan kui mõni kurvem päev..Lahe..Supper lugu!!!
Mõnu hommik ja naeruga võib alustada uut päeva ,tore .Aitäh
))))))
tänud tujutõstmise eest!