Veri punetav nahal on kurjuse märk.
Kas ise või keegi on seda vist teinud.
See võib olla ka hinge mängimise värk,
aga hilja on siis, kui nõnda on läinud.

Mõtelda, tunda ja püüda elamist väärt,
olemist, tundeid ja elu, armastust suurt.
Pole kadunud ilmast ja maailma äärt
otsima tõtta, seal matta kurjuse juurt.

Kui südames tihti on valu ja pinge,
alati mõtle oma tegude üle,
mis tehes on tagajärg, valu toob hinge,
kes nutavad sind ja kel sinust on hale.

Sa pole siin üksi, sind armastab keegi,
su ümber on rahvas, kel oled sa armas.
Suur valu siis tabab neid armsaid ju veelgi,
kui mõtled vaid endale, oled nii varmas.

Tegelikult andesta kõigile hinges,
rahu toob südamesse, mõistuse pähe.
Kergem sinul elu, hing pole nii pinges,
süda on rahul, mõistus ära ei lähe.

Ka inimesed su ümber on rõõmsamad,
sa isegi tunned neist rõõmu ja lusti.
Sinu elu siis muutub ja eesmärk lõõmab,
pole enam päevi nii halbu ja musti.

Ela siis täielt ja hinga ja unusta,
unusta halb, mis keegi kunagil teinud.
Suur võim on andestusel, elu armasta,
su olemust paljudel vaja ju läinud.

Patinka! 18