Kuidas asju selgeks rääkida..
Asju
saab selgeks rääkida vaid inimesega, kes on kohal. Kui inimene karjub,
sisiseb, sulgub endasse või on mingil muul, talle omasel moel ärritunud,
siis ei ole mõtet temaga asju selgeks rääkida. See lihtsalt ei
õnnestu, kuna see inimene on sel hetkel "endast väljas". Ta ei ole
kohal. Ta ei taha asju selgeks rääkida. Temas on võtnud võimu hirm, et
teda ei armastata ning ta üritab, talle omasel moel, võita sinu
tähelepanu: "Palun pane mind tähele, palun armasta mind, palun näita, et
sa hoolid!" Ma küll kasutan "ta" vormi, aga sinna võib panna muidugi
asemele ka "ma", sest me kõik teeme või oleme seda teinud.
Kuidas siis seda olukorda lahendada? Ma oma kogemusest ütleks, et
ilmselt kõige ebasobivam variant on eirata inimest, minna tema tüliga
kaasa või öelda, et sa ei räägi temaga, kuni ta ei rahune. Jah,
iseenesest ju õige. Ega temaga ei saa asju selgeks rääkida, seega pole
mõtet püüda asju selgeks rääkida. Aga, kuidas mitte eirata, samal ajal
tüliga kaasa minemata ning sealhulgas viitamata asjaolule, et ta
rahuneks? Vaid ühte toimivat varianti ei ole kindlasti olemas, aga ma
pakuks välja sellise:
Kõigepealt taba see olukord ära! Mõista,
milles on asi. Tea, et sinuga tülitsev inimene otsib taga sinu
armastust. Ära pane oma armastuse kraane kinni. Ole avatud! Nüüd kuula
ta lõpuni välja ja tõesti kuula, mida ta sulle räägib. Ära hakka vastu
ning ära õigusta enda arvamust. Sinu vastas on juba "endast väljas" olev
inimene, püsi sina kohal. Ära mine sinagi "endast välja". Kui oled ta
lõpuni kuulanud ja oled pidevalt "kohal", siis juba koorub sinupoolne
edasine tegutsemine. Peamine on ka selle jooksul olla teadlik endast ja
tema endiselt jätkuvast hirmust ning tähelepanu ootusest. Ära õigusta
ennast või oma arvamust. Kui sinult on "nõutud" vastus, siis jää
asjakohaseks sellest, millest tema sulle rääkis. Räägi tema arvamusest
või seisukohast ilma omapoolset soovitust või seisukohta lisamata.
Jällegi on edasine asjadekäik individuaalne.
Ning jaa, ma saan
aru, et üks variant oleks lihtsalt lahkuda sellest olukorrast ehk siis
öelda: "Rahune maha, tule tagasi endasse ja siis räägime asjast", kuid
see teeb sinu tähelepanu otsivale inimesele palju haiget. Muidugi on
tema see, kes endale valu võtab. Sina seda ei tekita temasse. Aga mina
siiski soovitaksin mitte kasutada "ärajalutamise" taktikat või siis teha
seda väga äärmisel juhul. Kui tunned, et tõesti ei suuda selles
olukorras olla. Jää endale truuks- tee nii nagu sina tunned, et SUL on
vaja teha. Ma ise olen katsetanud igasuguseid meetodeid nende olukordade
lahendamiseks ning need on kõik ühel või teisel moel toiminud. Oluline
on vaid see, et kõiki neid olukordi ühendab üks oluline asjaolu "Jää
endasse!"
Ära mine tüli sisse, sest siis on tegemist lihtsalt
kahe ebateadliku olevusega, kes ei lahenda omavahel mitte midagi. Need
kaks tegelast on lihtsalt vabakäigul ning ei anna endale aru sellest,
mis toimub. Kõige olulisem on aga alati meeles pidada, et me kõik
võitleme vaid iseendaga! Meie pahameele põhjuseks pole kunagi teine
inimene, vaid ainult meie enda sees olevad hirmud.
Ja kui see
ei õnnestu või sina oled see, kes on endast väljas ja tüli algataja,
siis kõige olulisem: ÄRA SÜÜDISTA ENNAST! Sa pole mitte midagi valesti
teinud. Sa tegid, mida sa tegid. See oli parim, mida sa oskasid teha.
Tõepoolest- sa teed alati vaid parimat, mida sa oskad! Seega, näe seda
olukorda sellena, mis see on, õpi ja püüa järgmine kord uuesti. Lihtne!
Väga õigesti kirja pandud.
Fantastiline!!!
Usun, et on vähe neid inimesi, kes suudaks paremini seda lahti seletada.
Suured tänud loo eest.