Kallis naissoost ning meeleheitel tüdruk, jumal õnnistagu Sinu patust hinge ja paljast keha, tulemast siia, et minust siivutuid mõtteid mõelda ja küünlavalgel minujärgi oma pikka ja märga keelt limpsata. Mnjaa, tean küll, mis tunne Sul hetkel on. Eks ma ise ka vahel põgenen siia virtuaalsesse paradiisi, katan arvutiklaviatuuri kilega, et seda täis ei ilastaks, ja vaatan siin tundide kaupa naisi. Need on ehk jäävadki minu vanapoisipõlve kõige õnnelikemaiks minuteiks, kuid mina olen rahul. Silmad säramas kui autolaternad ja ninaots märg nagu naabri Pontul, istun mõnikord ka hommikul kuke kiremise aegu veel arvuti taga. Ainult vahel lippan viieks minutiks välja Viking Lotot ostma, kui taas mõni poolpaljas-nõrgamõistuslik majandusanalüütik siin jälle küsib minu käest, et “Raha on vää ?”, “Mis autoga sõidad ää ?” või lihtsalt “Mää ?”. Ja vahel leiab varahommikune päike mind toanurgas nutmast ja juukseid katkumast, kui keegi on mulle jälle “1” pannud . Aga see kõik on köömes selle rõõmu ja lusti kõrval, mis minule siin Rates osaks on saanud. Jah, minusuguse vaese mehe armuelu jaoks on Rate ikka asendamatu koht. Nutuse näoga R-Kioski kõrval silmanurgast väljamaa läikivaid erootikaajakirju piiluda pole ikka nii hea. Eriti veel kui vihma sajab.
Kõigepealt siis ehk mõned faktid minu värvikast must-valgest elust: Sündinud ja enamuse oma elust olen veetnud sellisel kaunil Liivi Lahe saarekesel, nagu Kihnu. Oh seda räimelõhna ja vanade Kihnu naiste vallatut naeru küll. Hing on haige, kui kõige selle peale praegu tagasi mõtlen. Mis puutub minu lapsepõlve, siis mälestused sellest on nii kaunid, et isegi minu erakordselt lühiajaline mälu ja jahe meretuul pole lasknud neid unustusehõlma vajuda. Ja siis, kui mu eelmine ämm mind vahel peksis ja tulise oraga mu roosat taguotsa nüpeldas, siis ikka põgenesin mõtetes oma turvalisse ja õnnelikku lapsepõlve ja palusin vanajumalat, et minu harkjalast naine mu hülgaks ja oma emaga nelja tuule poole kaoks. Vahel mõlten, et kui tore ja lustiline küll minu eluke hetkel oleks, kui ma poleks oma eidega tuttavaks saanud. Võibolla ehk pea sama lustiline, kui Hansapanga väikeaktsionäril. No enam-vähem.
Eks juba lapsepõlvest saati ole pärit ka minu nõrkus veidi vanemate naiste vastu, sest kus siis Kihnus neid noori tütarlapsi ikka niiväga näha oli, rääkimata nende katsumisest. Egas tol ajal veel "Maajat"ja "Kodu-Anttilat" ei ilmunud ja väljamaalt toodi ikka salaviina, mitte kõlvatut lastekirjandust. Eks noori tüdrukuid sai ainult siis nähtud, kui torm jälle mõne Läti kalapaadi otsaga randa kinni ajas, ja neil siis mõni alaealine tütarlaps ajaviitmiseks ja lustimiseks kaasas oli, nööridega paadipõhja seotud. Vot ei ole mina siiani aru saanud, mille pagana pärast nad alati kinni olid seotud. Tormi pärast, et laine üleparda ei uhuks, või millegi muu pärast ? Aga ma arvan, et egas see üks õige asi ei olnud. Mina näiteks oma eite küll kunagi paadiga sõites kinni ei sidunud. Pigem sosisin veel aeruga tagant, et ehk ometi raisk lendab üle paadiääre . Ainul õhtuti kõrtsu minnes tõmbasin ta jalgupidi nööriga lakke rippuma, et naabrimees mu eidele miskit kurja ei pääseks tegema ja salamahti eide pükstes toimetada ei saaks, ilma mulle selle-eest kopikatki maksmata. See vana reo vahtis ju silmad peast, kui ma oma kalli kaasa vahel aeda nööriotsas värsket õhku hingama lasin. Mina ei saa aru, mis tast niiväga ometi vaadata oli. Nägi teine välja ju nagu plastikust koll odavast B-kategooria filmist. Aga vähemalt mõne kopika naabrimees mu abikaasa kasutamise eest siiski maksis. Ja kui ma talle vahel pisarsilmil seletasin, kui armas ja kallis mu eit mulle siiski on, maksis ta isegi päris normaalselt. Ahh näe kurivaimu, läks jutt jälle naistepeale ära!!
Oma lapsepõlvekodus sai pandud ka tugev alus minu kooliharidusele. Need 2 klassi kohalikku külakooli, mis mina tollal 6 aastaga läbi võtsin, on mind pannud tundma , kui tähtis ikka haridus tänapäeval on. Ja jumal õnnistagu Res Publicat, et need noored poisid ei väsi hariduse tähtsusest jutlustamast. Aga see , et rahvale Carmen Kassi näidata ja sellega mõista anda, mis juttu inimene siis ajab, kui koolis ei viitsi käia, on ikka veidi shokeeriv küll. Kui nüüd jälle enda juurde tagasi tulla, siis ega ma ise ka rohkem eriti kooli olegi saanud. Eks nüüd muidugi tuleb ise õppida. Nii ma siis loengi igal nädalal "Kesknädalat" ja "Kroonikat" , nii et pisarad silmis, aga kes mul siis käskis kooli ajal põõsastes mootorratastel möödakihutavaid Kihnu eitesid piiluda, lootuses et salakaval tuuleiil neil seeliku ülepea lennutab. Aga küll see tarkus ka ükskord tuleb.
Nii, mis siis veel endast ?!! Võiksin ju ütelda , et olen ilus , tark ja osav, aga piltidelt on ju näha , et ma seda kõike üldsegi pole. Kunagi ma isegi arvasin, et olen üks äraütlemata kena ja nunnu noormees, sest paar pensionäri olid mulle seda isegi öelnud, aga olen siit Ratest leidnud endale nii palju sõpru, kes on sellised minu naiivsed pettekujutlused ammu kummutanud. Oleks selliseid sõpru ometi rohkem kõigil !! Autot mul pole , maja ka mitte. Kunagi isegi oli, aga ühel kaunil päeval tulid musta riietunud liisinguinimesed ja viisid isegi mu pudeliavaja minema. Pakkusin küll, et võtke mu naine aga jätke mu pudeliavaja alles, nemad aga ähvardasid mu hoopis liisinguvõlgnike laagrisse panna. Jaa, too päev oli väga kurb minu elus. Aga juba järgmine päev sai täis suurt lusti ja rõõmu, sest sain oma naisest lõpuks lahti. Võttis põrandalaudade alt mu hoiupõrsa, mille olin jõudnud nurjatute liisinguinimeste eest ära peita, sõimas mul veel viimast korda näo täis, surus oma suure taguotsa kuidagi uksevahelt läbi nii et maja värises ja läinud ta oligi. Olin järsku vaba mees. Olin küll tiba mures, sest kust ma ometi leian naise, kes tahaks endale meest, kelle ainus vara on kaunid lapsepõlvemälestused. Aga siis meenus mulle, kuidas vanaisa mulle kord pajatas, et kuskil kaugel seitsme maa ja mere taga elavad naised, kes annavad ka niisama. Ja minu suu läks jälle kõrvuni pähe. Hmm, mida siis veel endast ?
Vabal ajal (ja seda on hästi palju) loen "Sipsikut", käin naabrimuti koeraga jalutamas ja vaatan telekat ( lemmik on "Prillitoos"). Aga ka sellised lihtrahva draamaseriaalid nagu “Metsik Dildo”, "Luts Maria" ja "Juba äralutsitud Maria" on mu suured lemmikud. Serjaalist “Vaprad ja läbitõmmatud” meeldis mulle väga 173 984. osa, kus Don Pedro avastas, et ta on hoopis iseenda vanaema. Ja meil siin mõni tarkpea näägutab, et Eestis on peresuhted paigast ära. Peale minu eksnaise võib meil ikka enam-vähem kindel olla, mis soost inimene on.
Meeldib kevad , sest siis saab võilillede sees püherdamas ja naisteranna kõrkjates liblikaid püüdmas käia. Juba lapsena oli nii tore hommikul õues ringi joosta ja tunda, kuidas märg kastehein taguotsa kõditas. Iseloomult olen äärmiselt hella hingega noormees, kui mingi jama on, jooksen kohe koju emme juurde. Õnneks pole vaja kaugele jooksta, kuna elan peale kehaliselt väga rasket ja hingeliselt väga kergendavat lahkuminekut oma naisest taas ema juures. Olen selle üle väga uhke, kuna mitte kõik ei suudaks seda näägutamist päevast päeva välja kannatada. Muudkui “Mis sa poisiraisk nokid nina kogu aeg !”, “Ära passi öösiti naabrimuti akna taga” jne jne.
Aga muidu olen täitsa normaalne inimene! Või vähemalt psühhiaater ütles , et kui ma samas tempos edasi arenen , siis 10 aasta pärast olen juba enam-vähem täie mõistuse juures. Tore!!! Loodame , et läheb nii. Ja loodan, et mu ülemus enne aru ei saa , et ma täielik juhmakas olen. Aga ma oskan tarka nägu küll teha , nii et ehk ta ei saagi aru.
Olen ka väga sportliku elulaadiga inimene. Eriti armastan jooksmist. Enamasti jooksen naistejärgi, vahel neil ka eest ära, kui mõni mul harjavarre või kurja koeraga kannul on. Muud sporti eriti ei tee, kuna peale mõnda sellist jooksmist on kaks nädalat jälle hing välja minemas.
Hetkel kirjutan veel raamatut "Sipsiku tagasitulek". Plaanis on veel kirjutada ka " Sipsiku megasuur seksiraamat"( selle jaoks teen praegu märkmeid) ja "Minu erootilised unenäod peale Berliini müüri langemist". Ka ühiskondlikult olen väga aktiivne inimene. Kuulun sellistesse heategevus-organisatsioonidess

e nagu " Aidake vanainimesed üle tee" ( praegu ongi koostöös Liiklusohutusametiga käimas kampaania "Muti, ära roni üle tee") ja " Jumal, päästa meid ära Keskerakonna käest". Samuti käin tihti erinevatele naiskollektiividele pidamas loenguid teemadel "Suurus ei ole oluline" ning " Väike on ka hea". Kunagi üritasin ka esineda teemal "Vaene mees on ka inimene", aga osavõtt oli väga napp. P.S.Ootan kirju eelkõige matsakatelt maatibidelt , kelle jaoks pole võõras lehmalüpsmine ja muu selline värk. Muidugi võivad ka kõik teised mulle kirjutada, isegi noored tibid, sest kaugel mul see keskea kriisgi on, ja siis kuluvad sellised tutvused marjaks ära. Hmm, ma jätan siin vist täitsa meeleheitel mehe mulje!? Tegelikult see nii ei ole. Päris igaühega ma siiski semmima ei hakka. Olen rangelt kinni pidanud oma kadunud vanaisa hoiatusest, et endiste Kommunistliku Partei liikmetega ei tasu mingit tegemist teha ja siinkohal võin uhkusega öelda, et kõik lähenemiskatsed sellistelt isikutelt olen ka kindlalt ära põlanud. Mina ikka igale kommule ja tiblale oma muinasjutuliselt kaunist keha lörtsida ei anna. Tibid, kes siin oma (olematut) rinnapartiid demonsteerivad , lootuses, et siit saab alguse nende peadpööritav modellikarjäär või leiate siit oma printsi mustal bmw-l , teie minge Viru hottelli ette näppu viskama ja lootke et mõni ilastav soome sepp teid ära kosib. Või siis pange riided selga , sest kes selliseid pesulaudu ikka niiväga vaadata tahab.Vot kus vene ajal olid ikka naised kõik ilusti riides, jäi ka ruumi fantaasia jaoks. Aga nüüd....!! Eriti meeldivad mulle muidugi tibid, kelle kasutajanimedes sisalduvad sõnad- Kiisuke, Sexy, Nunnu, Musike, Inglike jne . jne, ja kelle lisainfo on kirjutatud stiilis- " Äähh..., möhh..., mää..., vää..., ehheee..., jne jne., ähh. ma ei viitsi siia midagi kirjutada vää". Lausa pisar tuleb silma, vaadates kui vaesetest peredest need lapsuksed on. Praktiliselt paljad siin, aga täis meeletut tahtejõudu, et enda pepusid siin eesti rahvale näidata ja seejuures veel nii puuduliku koolihariduse toel ennast väljendada. Kas tõesti on asi selles, et vanemad on oma säästud uude papist Tiskre majja matnud ja ei suuda lapsi koolitada või on Eesti haridussüsteem nii mäda?!! Ja veel, üks asi! Olen kurbusega tähele pannud, et mõni kena tüdruk paneb siin oma enesetutvustuse inglise keeles ülesse. Siit küsimus- Kust peaks minusugune maakas seda välismaa keelt oskama?? Olgem ikka eestlased. Hmm, ja kui mõni nn. “kiisuke” siin arvab, et olles digifotokat poeaknal näinud või on mõni ilase suuga vanapapi üle aia karanud ja temast liivakastis mängides paar kahtlase väärtusega fotot teinud, võib ta oma elukutseks modell panna, siis on tegu siiski ränga eksiarvamusega. Samamoodi ei tee kellegi poolvõõra onu korteris elamine teid veel kinnisvaraspetsialistiks või finantsgeeniuseks. Lõppu tahaksin veel rääkida ühe kurva ja õpetliku loo minu elust. Kurb on ta minu jaoks, õpetlik ehk kõigi nende naiste jaoks, kes seda loevad. Juhtus nimelt nii, et ühel kaunil kevadhommikul mõni päev tagasi lesisin hommikul voodis ja lasin leiba luusse. Ja järsku tuli Jumal ( aga see võis ka minu kuri ema olla, kuna ei saanud unisena täpselt aru)minu voodi juurde ja kisendas kõuemürinal:" Kaua sa kuradi poisiraisk vedeled siin ja magad päevad läbi, mine parem otsi naine endale !!!" Ja sellel hommikul tõotasin endale, et ei maga ühtegi ööd rahulikult enne, kui pole endale uut naist leidnud ( jumal andku mulle andeks mu patused kavatsused, aga ega ma vist siis ka rahulikult ühtegi ööd magada saa, kui leiangi mõne kobeda neiu). Ja nüüd rändangi ringi mööda maailma ja otsin seda õiget endale. Sellist, kes ei hooliks sellest, et ma puruvaene ja seksis kogenematu olen. Aga päev-päevalt tunnen järjest enam enda õlgadel Hansa pensionisammaste rõhuvat raskust ja olengi peaaegu leppimas sellega, et enne viib vikatimees mu, kui endale uue naise leian. Ei ole kaugel enam see päev, mil naise kõrval olles mõtled, et tahaks nagu midagi, aga enam ei mäleta, mida täpselt. Kui neid ridu juhtub lugema mõni selline preili, kellel süda või keha ( või mõlemad) soojaks läks ja arvab, et võib minu koormat mu eluteel kergendada, palun, võtke ühendust. SÖÖGE ROHKEM CHAPPIT, SEE PANEB KARVA NII MÕNUSALT LÄIKIMA !! P.S. Ettepanekud seksiks palun kirjutada suurte tähtedega, sest mul pole alati prille kaasas ja nii võib mõni märkamata jääda. Lõpetuseks ka minu elulugu teismelistele arusaadavas keeles . " Möhh, mää, ähh, röhhh, väää, on midagi vää? Hmm, öhh möhh ääää ".

Patinka! 14