metsakiisu17 blogas

metsakiisu17
37, Vilppula, Suomija

30.08.2010

sub2010zero ütleb:
i dream of u an i feel like am flying....i think of u when i am smilling ...i lost into ur eyes........i see ur eyes an feel like am dancing.....my heart cnt stop resting .....I LUVE U SOOO MUCH


13.12.2010

Ta jooksis, aegajalt hirmununa tagasi vaadates, et ega Teised pole talle j'äele tulnud. Ta jooksis läbi maha jäetud majade ise hingeldades kuid kartes, et kui ta seisma jääb saavad Teised ta kätte. Ta ei lõpetanud jooksmist isegi siis kui ta tundis, et ta kopsud kõrvetavad hapniku puudusest otsides ohutud kohta kus mõnigi minut hinge tõmmata. Ta ei saanud aru mis toimub, miks Teised olid teda järsult taga ajama hakkanud nagu oleks jahihooaeg alanud. Ta jooksis ühte mahajäetud korter elamusse ja treppidest ülesse otsides ust mis oleks lukust lahti jäetud. Nähes üht avatud ust jooksis ta sinna sulgedes enda järel ukse…


siin on osad minu lemmik laulude sõnad siis


Eelmises osas:
Igal juhul ei tunne ma nende ees hirmu, kui sa ka ikka uuesti seda mulle sisendada püüad. Ja kui mõni neist peaks tõepoolest üle mu tee hõljuma, siis ma luban, et soon sulle kaasa tükikese tema valgest rüüst!"

Tee metsast viis ümber künka, millel kõrgus loss; ehistist võis märgata juba metsaservalt. Lossi viis maanteelt kitsas sillutatud tee.
Loss oli märkivisväärse arhitektuuriga. Esialgselt pidi see koosnema kahest võimsast tornist, mis ääristasid tegelike lossihooneid. Ühest tornist olid veel järel veel murenenud varemed, teine tundus terve olevat. see oli sindlikatusega ronitaimede köitraagide ümbritsetud. ka kahekoruseline vaheehitis oli metsviinapuu ja roosipuu väätitidega peaegu üleni…






Riia nägi end seismas püha hiie keskel. Vanad raagus ja pahklikud puud seisid ähvardavalt tema ümber. Koltunud rohus põles tuli ja udu heljus läbi külma õhu. Kusagil kaikusid jubedusttekitav lauluviis ja kimedad trummilöögid. taeva taustal astus esile lehviva lakka ja puhevil sõõrmetega hiiglaslik hobune. Loom pööritas valgete välkudes silmi ja Riia astus ehmunult tagasi. Ühelt iidselt puult rippus all vana köis suure silmusega. Selle kõrval märkas ta maani valges rüüs pikka saledat kuju. Too seisis naise poole seljaga, ometi teadis Ria, et see peab olema druiid. kavatses ta hobust ohverdada? Loom tundus pelglik, ta hirnatas ja trampis kapjadega. "Ei" karjatas…


sorry, et pole ammu enam seda järjekat viitsinud teha. Siit tuleb siis uus osa sellest.

Eelmises Lossikassi saladuste osas:

Ria oli väga imestunud sest erinevaltjubedast vestipüülist mõjus köök lausa mugavalt. Piki lage ja seinu asetsesid tumedad puuprussid, mööbeloli valmistatud heledast puidust ja pilku püüdis suur pliit. Akna all seisis polsterdatud pink ja toolidega ümbritsetud puust laud. Kärmelt kattis Mildred laua ka kolmandale.


James köhatas. "Madam on meie külaline. Me peaksime talle toidu serveerima söögituppa."
Mildred tõrjus pahaselt: "Ah jäta, sin on ometi mugavam, või kuidas?" Ta vaatas Riale küsivalt otsa.
"Oh, ärge tehke endale minu pärast tüli. Loomulikult söön ma koos teiega köögis."
"Näed…


Blogas
Blogai atnaujinami kiekvienas 5 minučių